16. septembril 1922 kogunesid võimlemisõpetajad Tallinnas nõu pidama ja selle tulemusena valmis dokument “Tallinna võimlemisõpetajate seltsi asutav koosolek”.
Esimeseks üldkoosolekuks avaldas soovi seltsiga liituda 67 võimlemisõpetajat üle Eesti.
Ametliku juriidilise õiguse sai Eesti Võimlemisõpetajate Selts 25. oktoobril 1929.
Oluliseks peeti võimlemisõpetajate erialase kvalifikatsiooni tõstmist.
Õpetajate kursusi ja päevi viis selts läbi koos Haridusministeeriumiga või Eesti Õpetajate Liiduga.
I võimlemisõpetajate kursus algas 13. juulil 1925.a. Tallinnas Anna Raudkatsi juhendamisel.
II võimlemisõpetajate kursus toimus 18. juulist 6. augustini 1927.a. Narva-Jõesuus (130 osavõtjat).
III kursus 1928.a. Pärnus (160).
IV kursus 1929.a. Kuressaares (ainult 60 Lääne-Eesti õpetajat).
1932.a. kursus Elvas (202 õpetajat üle Eesti).
1933.a. kursus Tallinnas (laiendatud programmiga – pesa-,korv-,võrkpall).
1935. aasta õpetajate XII kongressil otsustati moodustada Eesti Õpetajate Liidu juurde kehalise kasvatuse toimkond. Täiendkursuste korraldamine kandus Õpetajate Liidu alla.
Võilmlemisõpetajate Selts hakkas rohkem tähelepanu pöörama koolinoorte sporditöö korraldamisele.
1940.a. Eesti Võimlemisõpetajate Selts sundlikvideeriti.
Pärast sõda lahendasid kehalise kasvatusega seotud probleeme kehalise kasvatuse osakond Haridusministeeriumi juures ja Vabariiklik Õpetajate Täiendusinstituut.
Pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist tekkis vajadus organisatsiooni järele, mis oleks kehalise kasvatuse õpetajate huvide eestvõtjaks Haridusministeeriumis ja esindaks kehalise kasvatuse õpetajaid väljaspool vabariiki.
30. juunil 1992 kogunesid Tartu Pedagoogilise Seminari auditooriumis Jüri-Hain Kaljusto initsiatiivil 22 kehalise kasvatuse ja spordiõpetajat Eesti Kehalise Kasvatuse Liidu (EKKL) asutamiskoosolekule. Võeti vastu põhikiri ja moodustati orgkomitee.
10. aprill, 1993 I EKKL konverents. Konverentsil osales Euroopa Kehalise Kasvatuse Liidu peasekretär Eric De Boever, kes esmakordselt tutvusatas EU.P.E.A. Madriidi deklaratsiooni.
Järgmised konverentsid toimusid alati oktoobris, esialgu üle kahe aasta, alates 2006. a. igal aastal (2002 ja 2004 Tartus, 2006 Pärnus, 2007 Jänedal, 2008 Otepääl, 2009 Pärnumaal, 2010 Lääne-Virumaal). Juubelikonverents toimus 2012 Tartus.
1995 ilmus esimene EKKL ajaleht “Teabeleht”.
2005 – 2009 ilmus “Ajakaja”.
2009 sai värskenduskuuri EKKL koduleht www.ekkl.edu.ee .
Koostöös Soome Kehalise Kasvatuse ja Terviseõpetajate Liiduga alustati ühist täienduskursuste läbiviimist Eestis, esimene kursus toimus 1997. aastal Käärikul (160 osavõtjat, neist 40 soomlased).
Järgmised kursused (nüüdse nimega EKKL rahvusvaheline suvekursus) toimusid: 1999 Tihemetsa (280 osavõtjat, neist 60 välismaalast), 2001 Väimela (320 osavõtjat), 2003 Vinni (360 osavõtjat), 2005 Põlva (380 osavõtjat), 2007 Haapsalu (üle 400 osavõtja), 2009 Valga (250 osavõtjat), 2011 Rakvere (300 osavõtjat), 2013 Kuressaare (230 osavõtjat), 2015 Võru, 2017 Jõhvi, 2019 Paide.